3. märts 2011. Tartu. Eesti Rahva Muuseumi näitusesaal. Jõuan kohale kell 16:45. Saalis istub juba arvestatav kogus inimesi. Leian veel ühe vaba koha esimeses reas ning alustan sündmuse jälgimist. Rahvast voorib muudkui uksest sisse, lõpuks on saalis umbes kuuekümne inimese ringis  – on nii tuntud sugri-mugri asjatundjaid, hallipäiseid soliidseid härrasmehi kui ka noori entusiastlikke filmikunsti armastajaid. Kõik nad on tulnud kaema esmakordselt Tartus linastuvat Jaak Lõhmuse dokumentaalfilmi “Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”. Ürituse juhatab sisse ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba, kes annab kohe ka sõna filmi autorile endale. Režissöör mainib lühidalt, et film sündis vajadusest rõhutada Lennart Meri olulisust Eesti filminduse ajaloos. Seejärel pannakse tuled kustu ja sisenetakse maailma, mis pea kõigile juba tuttav, kuid kindlasti mitte ammendunud. Filmis näidatakse lummavaid kaadreid Meri filmidest “Veelinnurahvas”, “Linnutee tuuled”, “Kaleva hääled”, “Toorumi pojad”, “Šamaan”. Kõige huvitavamad on aga kindlasti erinevad põnevad seigad ekspeditsioonidelt ja kaadritagusest bürokraatiast, mida meenutavad kaamera ees paljud etnoloogid, filmitegijad, koostööpartnerid ja Lennart Meriga koos reisinud inimesed. Filmi kohta võib öelda, et see on väga emotsionaalne ja soe teos. Lennart Meri kirjeldatakse kui “vaimustavalt rasket inimest”, kes oli väga loov isiksus, kohutavalt hea diplomaat, ka kui krutskeid täis filmitegija, kelle vaimukus ja teravus inspireeris paljusid tema ümber. Sõna saab filmis ka peategelane ise, kelle lause “kui suudad Siberis kaubarongi kinni pidada, saad ka väikeriigi presidendiks” vallandab saalis naerupahvaku. Filmis ongi väga tasakaalus nii bürokraatiaga võitlemise tagamaad kui ka naljakad seigad ja inimeste isiklikud mälestused.

Pärast filmi vaatamist meenutavad ekspeditsioonide juhtumisi humoorikalt veel Aado Lintrop ja Tõnu Seilenthal. Saalist lahkudes näen paljude inimeste nägudel naeratust ja kuulen vaid kiitvaid kommentaare.

Jaak Lõhmuse dokumentaal on väga väärikas kummardus Eesti filmiajaloo ühele suurele meistrile. Samuti on see auväärne film, mida näidata märtsis toimuva Maailmafilmi festivali avafilmina, kuna Lennart Meri on tegija, kes pani juba 1980ndate aastate lõpus koos Mark Soosaarega aluse visuaalse antropoloogia festivalidele Eestis.


Tartu visuaalse kultuuri festival Maailmafilm toimub 21.-27. märtsil 2011. Vaata ka lähemalt http://www.worldfilm.ee/.

Kaisa Sammelselg
TÜ etnoloogia magistrant ja Maailmafilmi festivali vabatahtlike koordinaator