Jahilugusid kaduvas keeles 26. märts 2010


Taas kord oli meil au saada osaliseks Liivo Niglase uue filmi maailmaesilinastuses, nii nagu see on festivalil juba tavaks saamas. Seekordne film on tehtud Kamtšatka poolsaarel, koostööna Alaska antropoloogi David Koesteriga. Film räägib kahest itelmeeni mehest, Košast ja Pavelist, kes antropoloogide palvel kordavad esivanemate jahipidamise viisi.

Nagu pealkirigi ütleb, oli filmis mitmeid põhjamaiseid lugusid sellest, kuidas käiakse jahil, kuidas jäädakse purju, kuidas karud nutavad. Tegelikult on film aga ühest loost, mida ei räägitudki. Sest selle loo keel on peaaegu maailmast kadunud ja mees, kes seda lugu oleks pidanud rääkima, on peaaegu unustanud, kuidas seda teha.  Nimelt palusid David ja Liivo onu Košal rääkida itelmeeni keele näidete saamiseks lugu oma elu esimesest karujahist. Koša rääkis seda lugu hea meelega ja mitmeid kordi. Vene keeles. Oma emakeeles loo rääkimiseks pidi Koša aga selle kõigepealt üles kirjutama, paljud sõnad mälusoppidest uuesti üles otsima ja kaks päeva nende hääldust harjutama. Ja ikkagi jäi lugu filmis rääkimata. Niisiis on see lugu hoopis sellest, kuidas oma keel võib muutuda võõrkeeleks, kuidas lapsepõlve keel on nii meelest läinud, et selle rääkimine väsitab.

Võib aga ka küsida, kas keel ongi elus alati see kõige tähtsam (ehkki meil eestlastel on valus isegi sellest mõelda). Sest nii nagu ühes Paveli ja Koša lugudest, tuleb vähemalt seal maal vahel ka ette, et jääd nii purju, et keelte piirid kaovad ja kõik saavad kõigist aru, olenemata rahvusest, päritolust või keelest. Kõik räägivad kõigiga ja kui sõnad otsa saavad, hakkad laulma nii et telk läheb põlema ja hommikul ärkad kõrbend habemega.

Lisaks huvitavale teemale teeb filmi nauditavaks muidugi see, kuivõrd hästi Liivo Siberit tajub, ning ei saa ka jätta mainimata Liivole omast meisterlikkust filmida ja samal ajal suuskadel mäest alla lasta. Siia kõrvale meenuvad kaardid Uhhuu-tuuri filmist, kus Liivo samuti otse ratta pealt Himaalaja mägesid (ja kuristikke!) filmis.


filmijärgset arutelu konspekteeris Madli