Lennud Tartust kogu maailma 31. märts 2010

Pärast soojendusi ETV2 “dokkaadris”, Kumu dokumentaalil ja GenKlubis tõusid talve ja kevade vahele jääval märtsinädalal üksteise järel Tartu kesklinna Athena kinost õhku reisijaist tulvil dokfilmilennukid. Poolsada lendu ilma märkimisväärse kütusekuluta  on üks ökomaid ümbermaailmareise, mida me ilma peal ette kujutada ja korraldada suudame.

Festivali pere on seitsme aasta jooksul üha suurenenud, kuid maailmadokkide ümber tekkiv õhustik sugugi vähem intiimne ja soe. Vastupidi – karastunud vabatahtlikud, vilunud tegevtoimkond, terased moderaatorid ning  põhjaliku töö teinud autorid (kellest on traditsiooniliselt kohal pea kolm tosinat) hoiavad kenasti kokku nii kinosaalis kui väljaspool seda.

Üks sellise sooja õhustiku säilimise eeldusi on see, et Maailmafilmil puudub teadlikult võistlusprogramm. Sportlikuma sisuga saavutusi võib aga siiski välja tuua küll, nimelt sündis uus linastuskoopia viimasel hetkel kohale jõudmise rekord: paapua tüdruku ja antropoloogi omavaheliste suhete kujunemist analüüsiv „Enet Yapai – Ambonwari tüdruk“ jõudis videooperaatori kätte 2,5 minutit enne linastuse algusaega.

Filmid  kuvas suurele ekraanile uus ja väga hea  high-definition projektsioonitehnika ning see oli kindlasti silmi paitav vaheldus igapäevasele teleriekraani- ja juutuubiformaadile. Lösukino meelitas ligi neid, kes armastavad filme horisontaalsemast asendist vaadata või ka neid väikesi maailmafilmlasi, kes on veel rilluka-eas ja tahavad vahepeal ringi joosta või kõvemat häält teha. Festivali kohvik oli avatud varahommikust poole ööni ja ei jätnud ühegi reisija kõhtu tühjaks ega suud kuivaks.

Kõik lennud on selleks korraks õnnelikult maandunud ning enne kui uuel aastal uued reisid algavad, jääb üle vaid reisikirju nautida. Siitsamast festivali päevikust.

Taavi
Maailmafilmi dispetšer