Maailmafilm 2018 12. märts 2018

Filmide, ka dokumentaalide vaatamine on aastatega muutunud üha kodusemaks tegevuseks – filmiplatvormid ja telekanalid on vaid ühe kliki kaugusel. Pole vaja muud, kui keeta kannutäis teed, võtta mugavalt istet, ja rännak teiste inimeste juurde mõnes kauges maailma nurgas võib alata.

Mulle tundub aga, et selle kõrval on filmifestivalid muutunud järjest olulisemaks. Miks? Need on kohad, kus saada kokku teiste filmihuvilistega ja astuda välja argielust, kus filmi vaatamine võib olla vaid pooltund nõudepesu ja koolitükkide tegemise vahel. Festival annab võimaluse selles imeliste, mõtlike, aga vahel ka muigavate lugude koosluses ise mõnda aega kohal olla. Maailmafilmi festival on jätkuvalt festival, mille programmi oluliseks lähtekohaks on akadeemilise taustaga visuaalne antropoloogia. Selles kohtuvad kunstiline ja teaduslik teadmine ja viis maailma näha on oluline alus ka avalike debattide tekkeks.

Festival on läbi aastate jäänud kohaks, kus vaadata neid lugusid, mida peavoolumeedia tavaliselt teieni ei too, ja tihti ka neid lugusid, mida omal käel veebist üles ei leia. Lisaks on see koht, kus saada kokku paljude nende filmide autoritega ning üritus, kus sünnivad meeldejäävad vestlused ja vahel ka elu muutvad ideed. Mis just täpselt, sõltub paljuski teist endist!

Seda, millisena Maailmafilmi festivali nähakse ja mida sellest oodatakse, küsisime seekord festivali eel ka oma külastajatelt. Koos Rakendusliku Antropoloogia Keskusega läbi viidud väike uuring kinnitas, et Maailmafilmi ei võeta päris tavapärase dokifestivalina. Maailmafilmile tullakse kogema väga erinevaid kultuuriruume ja reaalsuselähedast kogemust, mida seejärel ammuste või uute tuttavatega süvitsi edasi arutada. Oli neid, kesleidsid, et festivalil linastuvate filmide antropoloogiline pilk teistele eluviisidele ja maailmapiltidele aitab vahel paremini enda sisse vaadata ja leida sellisel moel tekkivast võrdlusest lahendusi iseendale Julgust seda teha annab ilmselt ka see, et „päriselu materjalidel põhinevate“, vahel isegi veidi üle lavastatud ja jõulisi sõnumeid sugereerivate autorifilmide asemel on programmis palju filme, mille keskseks käekirjaks on hoopiski otste lahti jätmine – et jätta ruumi ka vaatajale. Oleme sellised filmid välja valinud ka selleks aastaks.

Festivali meeskond ja korraldajad – Eesti Rahva Muuseum ning Maailmafilmi Ühing – tänavad südamest festivali toetajaid. Nende hulgas on meie rahastajad ja partnerid Eesti Filmi Instituut ja Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, aga ka strateegilised koostööpartnerid: disainistuudio Fraktal, Elektriteatrer, MTÜ Mondo ja mitmed teised. Suur tänu ka festivali vabatahtlikele!

Elamusterohket filminädalat!