Tagasivaade 2017 festivalile 28. märts 2017

"Festival jättis mulle väga hea mulje, sest seal oli palju selliseid filme, mida inimesed ise ei oskaks leida ja andis ka väiksematele filmitegijatele võimaluse oma filmi esitleda. ERM on super koht selle festivali korraldamiseks!

Minul pole kahjuks olnud kuigi palju aega filme vaatamas käia ja tulin muidugi vaesele tudengile omaselt vaatama tasuta filme, kuid näiteks "Minu nõbu Madenn", mis rääkis ühest vaimupuudega naisest, oli üpriski silmi avav, eriti selles osas, et tavaliselt me arvame, et me teame, mida puudega inimesed mõtlevad või tahavad, aga see film tõi just välja selle, et tegelikult neil on väga palju endal just enese mõistmise ja endaga arvestamisega probleeme."  

Sandra (külastaja)

"Mina sattusin selle festivali peale niimoodi, et sõbranna ütles mulle, et hommiku poole on seal filmid tasuta ja siis ma vaatasin seda kava ja kuna sellel nädalal mul väga tihedalt tegevust ei olnud, siis ma saingi tulla. Kokku vaatasin ära kaks filmi: "Siberi ujuvhaigla" ja "Nõbu Madenn". Mõlemad filmid meeldisid ja just sellepärast, et ise tavaliselt ei satu üldse dokumentaale vaatama.  

Siberi film meeldis väga, see rääkis sellisest praamist, mis sõidab Siberis ringi kuus kuud, erinevates väikestes kohtades, kus haiglat ei ole. Väga põnev oli vaadata, kuidas see mõjub laeva meeskonnale, kes jätavad oma pered ning lähevad kuueks kuuks lihtsalt teisi inimesi aitama, ja seda ikka mitu aastat järjest. Samuti oli huvitav näha, kuidas inimesed, kes olid 70- või 80-aastased oma elus esimest korda arsti juurde satuvad ja sellest väga segaduses on. Hea film igatahes. 

Minule meeldis festivali juures väga ka see, et peale mõlemat minu nähtud filmi võeti Skypes ühendust ka filmi tegijatega, et inimesed saaksid neilt küsimusi küsida, väga lahe! Ja need tegijad olid ka ise sellest väga positiivselt meelestatud ja õnnelikud. Ja ERM on fantastiline, mina sattusin ainult Jakob Hurda saali, aga see oli väga kihvt ja festivalikülastajal ei olnud midagi raske üles leida. Sellele ujuvhaigla filmile jäin isegi kiirustades natuke hiljaks, aga saime ikka saali sisse ja nägime ära, kõik vabatahtlikud, kes ette jäid, olid väga sõbralikud. Võibolla ainus asi, mis oli mõlema filmi puhul natuke nukker, oli see, et inimesi ei olnud saalis just eriti palju. Need olid nii head filmid, mis oleks võinud jõuda palju rohkemateni!" 

Britt (külastaja)

"Noh, ütleks, et filmid on sellised mõtlemapanevad ja väga sisukad ning nõuavad kaasamõtlemist, ehk isegi rohkem kui tavalised filmid. Muidu on rahulik ja tore. Kui ma tulin siia, siis ma ei teadnud üldse, mida oodata, aga see, mis praegu siin on olnud ja toimunud, sellega olen ma väga rahul, võibolla ka sellepärast, et ma ei teadnud enne midagi."

Johanna (vabatahtlik) 

"Tore on. Ma ei tea, kas seda peab mainima, aga väga lahe on, et piletid on nii soodsad. Filmid on olnud nii ja naa. Need, mida ma näinud olen, on kõik esteetiliselt väga krõbedad/vürtsikad, täis mahlasust ja värve, väga omamoodi. Ükski ei ole kopeerinud. Ja noh, on aeglased ja on kiired filmid. Dokumentaal dokumentaaliks, aga filmirežissöör võiks ikka vaadata, et publikul igav poleks. Aga ma olen väga rõõmus, et see toimub Tartus ja et meie publikule tuuakse selline väärt asi. Ja tore on, et see on selline rahulik festival, et ei pea kohtade pärast sõdima." 

Saimi (külastaja)

Festivalimuljeid kogus Oliver Issak.