Inimliik: paremäärmuslane 20. märts 2019
Saara Mildeberg, Maailmafilmi blogitiim
Poliitilistest vaadetest filme on vahel keeruline jälgida. Eriti kui portreteeritava kindlad veendumused käivad vaataja omaga risti vastupidi. Iseenesest ei ole oma riigi ja rahva armastamises ju midagi valet? Ühest küljest on liigne agarus alati ogarus, aga teisalt ei ole ainult vihal põhinev poliitika iial õigustatud.
“Daliboreki valge maailm” reklaamitakse välja kui neonatsi tragikoomiline portree, aga soovitan seda filmi alustada pilguga, millega vaataks loodusdokumentaali ohustatud isendist. Homo sapiens v. valge mees oma loomulikus elukeskkonnas, läbimas olulist eluetappi: alustamas iseseisvat elu. Daliborek on õitsvas keskeas ja valmis emakodust lahkuma. Vihast ja võõrahirmust juhitud elusse peab mahtuma esimene armastus selle vaimses ja füüsilises vormis.
Poliitilistest vaadetest filme on vahel keeruline jälgida. Eriti kui portreteeritava kindlad veendumused käivad vaataja omaga risti vastupidi. Iseenesest ei ole oma riigi ja rahva armastamises ju midagi valet? Ühest küljest on liigne agarus alati ogarus, aga teisalt ei ole ainult vihal põhinev poliitika iial õigustatud.
Maailmaga tutvumine toob kaasa nii sümpaatsete kaasteeliste leidmise kui vastanduvate tõekspidamistega silmitsi seismise. Tõeliselt empaatiliselt võib öelda, et Daliborek on lihtsalt üks lumehelbeke, kes on seni pilvedes hõljunud ja peab nüüd ette võtma raske teekonna. Film on üle pooleteise tunni pikk, aga sisaldab põnevaid maiuspalu nagu režissööri konfrontatsioon ja külastus Auschwitzi.
.png)
“Daliboreki valge maailm” kolmapäeval kell 18:00