Halastamatu haavatavuse tugevus 20. märts 2015

Eileõhtused filmid “Salóme” ja “Õnnelikult elu lõpuni” haarasid mind tugevalt endasse, puudutades olulisi teemasid nagu lähedus, armastus, perekond, keerulised suhted. Islandi filmitegija Yrsa Roca Fannberg jälgib ja küsitleb oma ema Salómed jäärapäise järjekindlusega, mis võib vaatajatele tunduda kohati liigagi privaatsust rikkuv. Samas, see film annab tunnistust ülimast lähedusest. Siin ei ole näitlemist. Ema pahurus peegeldab hoolivust. Me laseme end täielikult lõdvaks ju vaid väga turvalises situatsioonis ja keskkonnas. Me ei mossita ega ütle ju võõrastele inimestele halvasti. Ikka vaid neile, kelle ees me ei pea enam teesklema. See ongi selle ülimalt lihtsa ülesehitusega filmi tugevus. Olen õnnelik, et Fannbergi ema ei pannud kätt ette selle filmi avalikkuse ette jõudmisele.

Kaader filmist Salóme

Horvaatia filmitegija Tatjana Božić otsib oma filmis “Õnnelikult elu lõpuni” vastuseid oma luhtaläinud suhtete põhjustele. Seda filmi vaadates tabasin end tihti mõttelt, et dokitegijad peavad olema väga halastamatud ja seda eelkõige enda suhtes. Endast filmi teha on väga raske, keegi ei taha ju näidata enda ebameeldivaid külgi. Nende avalikkuse ette toomine on aga omamoodi teraapiline tegevus. Ka antud linateoses tajun Božići tungivat vajadust seda filmi teha.
See ongi selline liik filmitegijaid, kes suudavad lahata ja mõtestada oma elu vaid läbi kaamerasilma (kuigi samas, kas seda ei tee mitte kõik filmitegijad...). Kaamera on justkui kilp või vahend, mille taha saab peituda ja mis kaitseb. Ka Islandi filmis kasutas Fannberg kaamerat distantsi hoidmiseks, et emalt ebameeldivaid küsimusi küsida.

“Salóme” oli Islandi filmitegija jaoks tema esimene dokumentaalfilm, Horvaatia film “Õnnelikult lõpuni” aga esimene täispikk linateos filmitegija jaoks. Pärast filmi Skype’i küsimuste-vastuste voorust sain ka teada, et Horvaatia filmi valmimiseni läks kaheksa aastat. Seda on tunda — rütmikas montaaž, kaasahaaravad karakterid, eneseirooniline huumor ja halastamatu peategelane Tatjana — võimas!

      Kaader filmist Õnnelikult elu lõpuni

Hakkasin mõtlema, et huvitav, kas fakt, et mõlema filmi autoriks on naine, mängib siin mingisugust rolli. Ma arvan, et ei. Olen näinud ka meesautorite poolt tehtud võimsaid enesereflektsioonilisi linateoseid. Saan vaid nentida, et antud filmitegijad on olnud väga tugevad, et näidata meile oma haavatavust.