Lääneriikides 1960.–1970.
aastatel sadu tuhandeid noori hullutanud ja kogu maailma raputanud
hipiliikumine ei jäänud olematuks ka teisel pool raudset eesriiet. Ka Nõukogude
Liidus kujunes välja lillelaste kontrakultuur, mis irdus ametlikust
ideoloogiast ning väljendas end rockmuusika, armastusekultuse, patsifismi, nii
sise- kui välismaailmas rändamise ning nõukogude kodanikule sobimatu välimuse
kaudu.
Multidistsiplinaarne näitus
“Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground” dokumenteerib ja
analüüsib etnoloogia, filmi ja kunsti kombinatsioonis sotsialistliku ühiskonna
marginaliseeritud osa, keskendudes omaaegsetele hipidele.
Kuraatorid: KIWA & Terje Toomistu
Graafiline disain
Martin Pedanik
www.hipid.ee
Eesti Rahva Muuseum on rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul täitnud oma nime erineva sisuga, mis on sõltunud sellest, kuidas on eesti rahvast mõistetud. Eestlane kui talupoeg ja meie kultuur kui eelkõige talupojakultuur on vajutanud oma pitseri ka muuseumile. Ajalooliselt olid muuseumi kogud ja näitused palju mitmepalgelisemad – Eesti Rahva Muuseumi sisuks on olnud ka kultuuriloolised ja kunstikogud, foto- ja filmimaterjalid. Nende uhkus ja hiilgus ei pruukinud alati tavaeestlaseni ulatuda, kuid hoolimata sellest on tegu tähtsa osaga meie aja- ja kultuuriloost. Nüüd, teel tagasi Raadile rajatavasse uude moodsasse muuseumimajja, kutsusime väikese valiku omaaegsetest ERMi aaretest korraks koju käima ja ennast rahvale näitama.
Koostajad: Riina Reinvelt, Ülle Jäe, Piret Õunapuu,
Eva-Kaia Vabamäe, Viljar Pohhomov, Nele Tammeaid, Maris Jaagosild.
Kujundajad:
Jane Liiv, Merike Tamm
Produktsoon: Tiit Sibul, Arvi Tragel
Rež Alyssa Grossman ja Selena Kimball
„Mälu objektid, mälestuste dialoog“ on installatsioon, mis uurib mälu kompleksset olemust tänapäeva postkommunistlikus Rumeenias. Kasutades kodumajapidamise esemeid kui akent minevikku, esitab see nende esemete 16 mm stop-motion animatsioonid, mis on kõrvuti esemete omanikega tehtud etnograafiliste intervjuudega. Piltide eesmärk ei ole illustreerida inimeste mälestusi, vaid kutsuda esile hoomamatut ja fragmentaarset mäletamise tunnet. Individuaalsed ja kollektiivsed mälestused lahknevad ja ristuvad, heites liigutava ja humoorika pilgu sellele, kuidas inimesed vaatavad tagasi 45 aastat kestnud kommunistlikule režiimile Rumeenias kaks aastakümmet pärast 1989. aasta revolutsioon.
Näitusega "Eduard Wiiralt
115" tähistab Eesti Rahva Muuseum Eesti kuulsaima graafiku ja
kunstiklassiku sünniaastapäeva. Raamatunäitusel ERMi Postimuuseumis saab näha
trükiseid Eduard Wiiralti (1898–1954) raamatuillustratsioonide ja
tarbegraafikaga. Samuti on väljas valik erinevaid kodu- ja välismaiseid
väljaandeid Wiiralti loomingut käsitlevate artiklite ja kunstniku teoste
reproduktsioonidega. Toredaks lisandiks väljapanekule on Wiiralti noorpõlve
tööd.
Avatud 20.03–7.04
Näituse kuraatorid: Ants Linnard, Eve Aab
Näituse kujundus: Jane Liiv