Laupäev, 27. märts



10.00

Seitsme leegiga nool

Rež Jevgeni Aleksandrov, Jelena Danilko, Venemaa, (filmimispaik: Venemaa, Permikomi autonoomne ringkond), 60 min


Sajandeid on soome-ugri ja slaavi rahvad elanud Permi ja Vjatka maadel. Milline on nende muistsete kultuuride järeltulijate olevik? Kuidas nad ennast määratlevad – on nad permjakid või venelased? Kuidas arenevad nende omavahelised suhted? Millesse nad usuvad? Kuidas pääseda kaasaegsesse vene külla? Kuidas säilitada muljet, mille saab paljudest jutuajamistest ning kuidas hoida alles seda imelist maailma?

Venemaa Teaduste Akadeemia ekspeditsiooni liikmed korraldasid 2005. aastal uurimisreisi Afanasjevo regioonis Kirovi rajoonis Ilushi külas. Tosinaid tunde video- ja audiosalvestusi ei võimalda uurijail mitte ainult möödunud aega tagasi pöörduda, vaid need võivad olla ka selle kirjeldamise aluseks. Selle katse tegid filmi autorid.

Jevgeni Aleksandrov

Juhtiv uurimisassistent, kaunite kunstide doktor, M. V. Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli uute infotehnoloogiate keskuse laborijuhataja. Moskva Riikliku Ülikooli visuaalse antropoloogia keskuse juhataja.

Ta on avaldanud ligi 80 publikatsiooni visuaalse antropoloogia alal, sh monograafia “Diskussioonid visuaalse antropoloogia teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemide üle”. Ta on kuue visuaalse antropoloogia alase artiklikogumiku toimetaja ning Moskva rahvusvahelise visuaalse antropoloogia festivali “Mediating Camera” direktor (2002–2010).

Jelena Danilko

Ajaloodoktor, juhtiv uurimisassistent Venemaa Teaduste Akadeemia Etnoloogia ja Antropoloogia instituudis; Venemaa Etnograafide ja Antropoloogide Assotsiatsiooni tegevdirektor. Tema hiljutiste publikatsioonide hulgas on monograafia “Vanausulised Lõuna-Uuralis: Esseed traditsioonilise kultuuri ajaloost” (Ufa, 2002). Ta on Moskva Rahvusvahelise Visuaalse Antropoloogia Festivali “Mediating Camera“ tegevdirektor.



11.30

Bagyeli pügmeed maailma äärel

Rež François-Philippe Gallois, Prantsusmaa, (filmimispaik: Bipindi, Kamerun), 87 min


“Enne olime me vaesed, aga ei teadnud seda, sest elasime rahulikult metsas…”

Välismaailma avastamise järel nägid Bagyéli pügmeed, et nad on väga vaesed. Küttimiskultuur võimaldas neil tuhandeid aastaid elada Kameruni lõunaosa džunglites, samal ajal kui väljaspool, farmerite ühiskonnas, suhtuti neisse kui loomadesse või orjadesse. Ja kui pügmeede metsa saabus Maailmapanga toel Exxoni torujuhe, osutus farmeritest veelgi hullemaks industriaalne ja bürokraatlik ühiskond.

Angeline, Marcelline ja Pascal on kolm toredat pügmeed, kes on avastanud autod, püsivad majad ja raha, ning nad seisavad tugevasti arvamuse vastu, justnagu poleks neil kõigele sellele õigust.

Ümbritsev võõras maailm veeretab integreeruda soovivatele küttide ja korilaste ette üha uusi raskusi.

Pügmeede vaatepunktist lähtuvalt räägib film meile kõikehaarava loo väikesest kogukonnast, mis ei taha kaduda.

François-Philippe Gallois

François-Philippe Gallois sündis Prantsusmaal 1960. aastal. Pärast seda, kui ta oli õppinud prantsuse kirjandust, asus ta tegutsema operaatori ning seejärel toimetajanda videovaldkonnas. 2004. aastal tegi ta oma esimese dokumentaalfilmi “Araabia hobune, elav skulptuur” – vastandlikud portreed skulptorist ja hobusearetajast. 2005. aastal kuulis ta vastuseisust torujuhtme rajajate ja pügmeede vahel. Järgmisel kolmel aastal veetis ta seitse kuud pügmeede juures, filmides metsamaailma agooniat. Selle filmi tulemusel sai temast aktiivne MTÜ Fondafi liige, mis aitab Bagyeli pügmeedel integreeruda Aafrika ühiskonda täielikult oma identiteeti kaotamata.


14.00

Mawla pulm

Rež Zoltan Enevold, Hispaania, (filmimispaik: Hispaania, Bangladesh), 53 min



Mawla on noor Bangladeshist pärit ja Madridis elav mees, kes unistab perekonnast. Ta otsustab esimest korda seitsme aasta järel minna tagasi oma kodumaale, et leida pruut ning abielluda.

Zoltan Enevold

BA reklaamis ja suhtekorralduses Complutense Ülikoolis (Madrid, Hispaania), võrdleva inglise kirjandusteaduse kraad samast ülikoolist. Ta on töötanud graafilise disaineri, fotograafi, kaameramehe ja videotoimetajana. “Mawla pulm” on tema esimene dokumentaalfilm. Ta lõpetas just oma teise filmi “Mongoli võiduajamine” ning töötab oma järgmise dokumentaalfilmiga.



16.00

Maurus, Nadia, Flurina

Rež Ivo Zen, Šveits, 59 min


Igal aastal suve lõpus kolivad noortehulgad oma kaugetest orgudest Grisoni Alpides Churi linna. 15-aastaselt lahkuvad nad oma kodudest ja perekondadest, et käia kantoni keskkoolis. Film portreteerib kolme teismelist nende kauaoodatud vabaduse esimesel aastal. Fookuses on nende suurekssaamine: lootused ja rõõmud, hirmud ja pettumused.

“Kallis päevik, ma elan nüüd viimaks siin, Konviktis. Alguses olin ma päris närviline, aga enam mitte, nüüd olen ma rahulik. Kui ma siia tulin, oli mul kaks suurt küsimust: millised inimesed siin tegelikult elavad? Kes on mu toakaaslane ja milline ta on? Ainus asi, mida ma temast tean, on nimi. Täna proovin ma neile küsimustele vastata. Konviktis elab igasuguseid inimesi. Ma leian omale kindlasti sõpru, aga võibolla ka vaenlasi. Sandro on tore, kuid siiamaani ei ole ta eriti jutukas olnud. See muutub kindlasti ja ma arvan, et me saame hästi läbi.” (Väljavõte Maurus Derungi päevikust)

Ivo Zen

Ivo Zen lõpetas keskkooli 1996. aastal Churis, Šveitsis. Ta jätkas õpinguid Zürichis arhitektuuri alal (ETH, 1996) ja seejärel filmiõpinguid Genfi Kõrgemas Kunstikoolis (2003). Seejärel asutas Ivo Zen  iseseisva filmitootmisüksuse “alva FILM”. 2005. aastal sai Ivo Zen Šveitsi filmitegijate assotsiatsiooni liikmeks. Ta oli kaasasutaja rühmituse “Cineasts Rumantschs” loomisel, mis on pühendunud retoromaani filmide tegemisele (2007). Samal aastal sündis talle tütar Emma Luisa. 2008. aastast alates õpetab Ivo Zen dokumentaalfilmi Genfi Kõrgemas Kunsti- ja Disainikoolis.


17.30

Maantee 206

Rež Catarina Alves Costa, Portugal, 22 min


Tekstiilitehas. Riiklik Maantee nr 206. Põhja-Portugal, Ave jõe org.

Film näitab 80 aastat vana tekstiilitehast. 1200 töötajaga tehas ekspordib 80 % oma toodangust Saksamaale, Euroopa Liitu ja Jaapanisse, tootes kvaliteetseid kangaid Armanile ja Hugo Bossile. Ööd ja päevad läbi töötava, mitte kunagi vaikiva tehase argielu ja rutiin ja inimesed, kes seal töötavad. Neis koridorides ja hiiglaslike masinate juures jälgime me tööliste igapäevaelu ning seda, mida nad räägivad erinevatest ametialastest ning muidu õpetlikest kogemustest.

Catarina Alves Costa

Filmitegija ja antropoloog Catarina Alves Costa on sündinud 1967. aastal. Tal on bakalaureusekraad sotsiaalantropoloogias Lissaboni Ülikoolist (1990) ning magistrikraad visuaalses antroipoloogias (Manchesteri Ülikooli Granada Keskusest 1992. aastal). Alates 1997. aastast töötab ta visuaalse antropoloogia ja dokumentalistika õpetajana Lissabonis. Ta on ka produktsioonifirma Laranja Azul üks rajajatest. Ta töötab seal loovdokumentaalide produtsendi ja režissöörina. 1995.–2000. aastail töötas ta Rahvusliku Etnoloogiamuuseumi filmiarhiivides, tootes näitustele dokumentaalfilme ja tehes nende jaoks uurimistööd (peamiselt Aafrikast ja Timorist).


Kõrgel

Rež Gabriel Mascaro, Brasiilia, 75 min


FILMILÕIK

“Kõrgel” esitab analüüsi Brasiilia valitsevatest klassidest dialoogi kaudu kaheksa Rio de Janeiro, Sao Paulo ja Recife penthouse-korteri asukaga. Filmis avavad penthouse-elanikud oma kodud ning teevad avalikuks oma mõtted sotsiaalse ebavõrdsuse, poliitika ja neid ümbritseva maailma kohta, kuid räägivad ka isiklikumatel teemadel, nagu ihaldusobjektid, unistused, konfliktid, ebakindlus, eelarvamused ja elulood. Nende dialoogide ning poeetilise visuaalse ja helijutustuse kaudu uurib film eliidi sotsiaalset ja kultuurilist mõtteviisi ning Brasiilia linnaruumi ‘vertikaliseerumise’ fenomeni. “Kõrgel” on film kõrgusest, staatusest ja võimust ning see pakub võimalust esitada küsimusi eliidi kohta sellisel viisil nagu Brasiilia kinos varem veel tehtud ei ole.

Gabriel Mascaro

Gabriel Mascaro lõpetas sotsiaalse kommunikatsiooni eriala Pernambuco Föderaalses Ülikoolis Recifes, Brasiilias. Ta alustas oma karjääri, tegutsedes videokunsti ning uue meedia vallas ning töötades assistendina suurte Brasiilia filmitegijate juures, nagu Marcelo Gomeas (“Kino, aspiriin ja raisakotkad” – Cannes 2005) ja Cláudio Assis (“Metslooma raba” – Tiger Award Rotterdamis 2007). 2008. aastal tegi Gabriel oma esimese täispika dokumentaalfilmi “The Beetle KFZ-1348”. “Kõrgel” on tema teine täispikk dokumentaal. Samaaegselt selle filmi väljatulemisega lõpetab Gabriel oma kolmandat täispikka filmi “Kütkestav Brasiilia avenüü”.


20.00

Konstantin ja Jelena

Rež Andrei Dascalescu, Rumeenia/Hispaania, (filmimispaik: Rumeenia), 102 min

Rumeenia külas elav vanapaar on olnud õnnelikus abielus peaaegu 55 aastat. Konstantin ja Jelena teavad, et elu peab kord otsa saama, kuid nad on õnnelikud kõige üle, mis neil on olnud. Nad täidavad oma päevi askeldustega majas ja selle ümber, kirikus käies ning külalisi vastu võttes, aeg-ajalt tehtavatest uinakutest rääkimata. Kõik, mida need vanad turteltuvid teevad, läheb aeglaselt: üksteise abistamine riietumisel, redeleist ronimine ning Jelena ilusate vaipade kudumine. Nad laulavad tihti vanu rumeenia laule või Konstantini vanu lahingulaule tema sõjaväes viibitud aegadest.

Kinematograafiline, vaatlev, vahel vuajeristlik vaade eluviisile ja elule endale, mõlemad peaaegu kadunud.

Andrei Dascalescu

Andrei alustas teismelisena oma kodulinnas raadio DJ-na. Seejärel asus ta Bukaresti, et õppida filmiülikoolis heli ja toimetamist. Samal ajal töötas ta vabakutselise toimetaja ja heliinsenerina BBC Rumeeniale ning tegi tööd ka paljudele filmidele, sealhulgas Francis Ford Coppola “Youth without Youth”, legendaarse toimetaja Walter Murchi assistendina. Ta tootis ja tegi auhinnatud lühimängufilmi “Lenda” ning seejärel oma dokumentaalfilmidebüüdi filmiga “Konstantin ja Jelena”.