Kes metsas vilistab? 19. märts 2019

Félix Blume on filmis „Curupira, metsaolend“, teinud seda läbi inimeste, kes salapärase Amasoonase metsavaimuga kohtunud on. Ja läbi vihmametsa häälte, mille seas kõlab ka Curupira vile.

Blume film on nagu väga hea kompott raadiosaatest ja õudusfilmist – seal on nii sumedaid ja kaasahaaravaid lugusid pimeduses kui ka pidevat pinget. Kuskil kuklas võib tekkida tunne, kas pärinevad need viled ikkagi kõlarist või on vilistaja tegelikult just praegu sinu selja taga ja valmistub sind džunglisse kaasa viima. Ja siis olgu sul parem sigaretid kaasas (need meeldivat Curupirale, nagu alkoholgi), kui tahad veel kunagi metsast välja jõuda.

Agnes Mengi „Lood huntidest“ viib meid sugugi mitte vähem kaasahaaraval moel Põhja-Portugali mägedesse. Seal ei pea me enam metsas Curupira suhtes silmi (ja kõrvu!) lahti hoidma, küll aga ei või iial teada, mil võõras (või tuttav) võib osutuda libahundiks.

Lood huntidest - Kas see seal taamal on ka hunt?

Udustes mägimaastike ning hallide külamajade taustal räägivad musta riietatud naised ja mehed kapsa lõikamise vahepeal lugusid huntidest – nii tavalistest (või kui tavalised nad ikka tegelikult on?) kui libahuntidest.

Mõlemad filmid linastuvad kolmapäeval (20.03) kell 13:45 Maailmafilmi saalis ning mõlemad suudavad oma haarava loo vaatajani tuua umbes poole tunniga. Ja seda minimalistlikul, ilusal ja natuke õõvastaval moel.

Tule kohale! Ja ära lase salapärastel vilistajatel ennast Raadi ududes ära eksitada! Uuuu.

„Curupira, metsaolend“ 32 min, kolmapäev (20.03) 13:45