Eesti Rahva Muuseum pühendab väikese fotonäituse „Eesti filmi rajaleidjad“ neile vapratele filmitegijatele, kes on käinud ekspeditsioonidel hõimurahvaste juures Vepsa- ja Komimaal, Karjalas, Siberis ja mujal, kandes vahel kaasas nii foto- kui filmikaamerat.
Näituse korraldasid Kristjan Raba, Tiit Sibul, Lauri Tamm ja Arvi Tragel
Foto: Juri Vella "Armastuse maa"
Muuseumi A-osas näete ekspeditsioonidelt kaasa toodud fotomaterjali, mis annab soome-ugri teemade uurijatele huvitava võrdluspildi. Põnevad kaadritagused hetked näitavad, kuidas sätitakse valmis tehnikat, pakitakse teele kaasa vajalik varustus ja avastatakse uusi võttepaiku.
2017. aastal saame tähistada ERMile kaastööd teinud fotograafi Johannes Pääsukese 125. sünniaastapäeva. Muuseumi B-osas on selleks puhuks väljas Arvo Iho fotonäitus „Pääsukese jälgedes…“. Eesti filmi rajaleidjate hulka on arvatud kõik kaameramehed, kirjanikud, etnoloogid, helimehed, filoloogid, antropoloogid ja kunstnikud, kes osalesid filmiekspeditsioonidel alates 1970.–80. aastatest. Nad on olnud andekad loojad, avastades-jäädvustades põnevat maailma.
Piltidel on ka „mees kahe kaameraga” Lennart Meri. Temast sai filmimees just nendel ekspeditsioonidel, kus lisaks lavastamisele proovis ta oma käega ka moodsa videokaamera salvestusnuppu. Piltidel rändavad veel filmimees Rein Maran, operaator Ago Ruus, toimetaja Reet Sokman, ETV ametlik fotograaf Raivo Tiikma, filmiheli tipp-professionaal Enn Säde, etnograafilise teema tundjad Aado Lintrop ja Tõnu Seilenthal, noor Mart Meri jt. Näha saab ka toonaseid tehnilisi abilisi Smenat, Zeniiti, Nikonit, H8, kuulsat Arriflexi. Tänapäeval kasutavad unikaalsete materjalide kogujad ning rajaleidjad Liivo Niglas, Indrek Jääts, Maido Selgmäe, Janno Simm, Madis Arukask, Art Leete, Laur Vallikivi jt ekspeditsioonidel digikaamerat. Maailmafilmi festival on peaaegu kõigi nende dokfilme publiku ette toonud.
Väikesele fotonäitusele lisaks külastage kindlasti soome-ugri püsinäitust „Uurali kaja“.
Täname Enn Sädet, Jaak Lõhmust ja Liivo Niglast.
Arvo Iho fotonäitus. Pühendatud ERMi fotograafi Johannes Pääsukese 125-sünniaastapäevale 30.03.17
Eesti Rahva Muuseumi B-alal
Mööduv aeg muudab meid ja maailma meie ümber iga hetkega, kuid argises eluvoolus me seda ei taju. Et muutusi näha, tuleb peatada hetk ja jäädvustada meie ümber toimuv fotole.
Mees aial. Foto Johannes Pääsuke | Mees aia ääres. Foto Arvo Iho |
Valguspilt säilitab maastiku,
inimesed, hooned ja tööriistad, riietuse ja asjad just sellistena nagu nad
pildistamise hetkel on.
Pika aja jooksul on tehtud
pilte võrreldes saame aru kui suured on toimunud muutused.
100 aasta jooksul tekivad ja
kaovad riigid, muutuvad majad ja maastikud...
1913 ja 1914 aasta suvel
rändasid Johannes Pääsuke ja ta abiline Hannes Volter kahe kaameraga mööda
Eestimaad ja jäädvustasid seda, mis nad oma teekonnal nägid.
Eesti Rahva Muuseumis on tallel üle 800 suure klaasnegatiivi neilt retkedelt.
Olen vaimustusega vaadanud neist tehtud suurendusi ja mul tekkis soov minna oma fotokaameraga Pääsukese jälgedes rändama täpselt 100 aastat hiljem.
Ma liikusin samades paikades,
mis on näha Pääsukese piltidel. Olin õnnelik kui leidsin täpselt sama koha.
Kuid ma ei piirdunud 1-2 fotoga, vaid püüdsin jäädvustada Pääsukese valitud
paikkonda ja inimesi veidi laiemalt. Vahel leidsin ka Pääsukese pildil olnud
inimeste kaugeid järglasi ja sugulasi. Mõnel neist oli olemas ka Pääsukese
tehtud pilt.
Käisin mitu korda
Põhjarannikul ja Ida-Virumaal. Ühe reisi tegin Muhusse ja Saaremaale.
Pildistasin mitme päeva
jooksul Tartus, kuid Setumaal jäi mul käimata.
Pääsukese radadelt on mul salves ligi 1000 pildifaili.
Näituste jaoks trükkisin 145 pilti, mida kavatsen näidata ennekõike neis kohtades, mis piltidel on kujutatud.
Põhjaranniku inimestele panin Toilas ja Vokal välja 75 pilti ja umbes sama palju jätsin
Eesti Rahva Muuseumi väljapanekuks. Oma fotodele lisan ka mõned Pääsukese pildid, et Eestimaal toimunud muutused selgemalt näha oleksid.
Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga.
Toetas Eesti Kultuurkapital
Tänud: Riho Meister, Kairi Kaelep, Tiit Sibul, Lauri Tamm, Kristjan Raba
Näitus jääb avatuks kuni 30.04