Blokaad 19. märts 2014

Peeter Riba kirjutab esmaspäeval linastunud filmist Blokaad:

Horvaatia üliõpilased nõuavad tasuta kõrgharidust, see on film ühe mässu anatoomiast. Irooniline on see, et nemad seal mässasid omal intelligentsel moel, ent ei ole senini jõudnud reaalsete tulemusteni, ent meie siin ei mässanud, kuid praegu on tasuta kõrgharidus oluliselt laienenud. Kahtlemata on sellel omad põhjused, nagu see, et ilmselt ei ole nende kõrgharidus veel sellisesse kriisi jõudnud nagu meie oma. Või siis ei ole poliitiline eliit või ühiskond laiemalt haridusse investeerimisest lihtsalt huvitatud.

Mis on Horvaatia olukorras head, on see, et nad oskavad kollektiivselt asju ajada. Samasuguse liikumise organiseerimisega eestlased juba hakkama ei saaks oma liigse individualismi pärast. Siin hakkaks üliõpilasorganisatsioonide juhtkond nägema sarnases olukorras lihtsalt ühte võimalust kuidas iseenda positsiooni kõrgemale ja kaugemale upitada, nagu seda ka on korduvalt ennegi juhtunud. Nii et horvaatidelt oleks selles suhtes midagi õppida ja filmi formaati arvestades on igati meeldiv ka näha nende inimliku kogemuse kujunemist samm-sammult. Üliõpilased on igal pool ühesugused, isegi näod on samad.

Ja mäss saab ka ühel päeval lihtsalt läbi, sest peale mässamise on igal ühel veel ka oma personaalne agenda, õppimise aeg on piiratud ressurss siiski. Lipud ja loosungid keritakse ilusti kokku ja romantilised mälestused pannakse tallele. On mida hiljem meenutada, sobivas olustikus muidugi. Hea vähemalt, et mässati õige asja eest ehkki kellelegi ei tulnud isegi pähe, et võiks ka laiemale avalikkusele selgitada, miks tasuta kõrgharidus võiks olla kõigile kasulik ning ei puuduta ainult üliõpilaste enda huvi. Ei tulnud pähe ka see, et blokaadiga mitteühinejate õppetöö segamine oli mõttetu algusest peale. Aga noh, neil on võimalus järgmine kord paremini ja teadlikumalt mässata, sest olukord ju palju muutunud ei ole. Ent ei saa öelda ka, et sellest midagi kasu ei olnud, vabadust kui väärtust on ikka väärikalt kaitstud ja arendatud, olgu see siis kas või sisemine vabadus.